selles osas on kuidagi eriti võimendatult esitatud Marlow-sarja see komponent, kus täiskasvanud vahel lihtsalt ongi mõistmatud, mõistetamatud ja ebaõiglased ja kus lapsed peavad sellega oma parima äranägemise järgi toime tulema; kõigile pole õnnelikku lõppu ette nähtud. vastukaaluks on jällegi keskmisest rohkem lajatatud uskumatute vaheajaseiklustega, kus varateismeliste elud päriselt ka ohtu satuvad. vahel kohe mitu korda päevas.

peategelaseks on taas Nicola, üks 13-aastastest kaksikõdedest, kõrvalrollides ülejäänud viis õde, üks vendadest ja ema (isa ja vanimat venda olen endiselt kohanud kumbagi korra); lisaks aga vanima õe, 19-aastase Kareni värske abikaasa ja viimase lapsed eelmisest abielust, kes on kaksikutest üsna napilt nooremad. nagu öeldud, on täiskasvanud mõistetamatud ja ei meie ega ülejäänud Marlowd ei saagi teada, mida Karen ja Edwin üksteises leidsid ja miks abielluda otsustasid. (sel teemal on obskuursetes internetifoorumites päris huvitavaid arutelusid leida, mulle meeldis üks teooria, mis taandas kogu olukorra osapoolte klassikuuluvusele näiteks. #soverybritish)

võibolla ainult eakohatult intelligentsete vestluste jaoks õdede vahel jäi siin muu möllu kõrvalt vähem aega kui mõnes teises osas, aga sellest hoolimata lendasid mul üle pea pooled piibli- ja ajalooviited, mis perekonna vestlustes esinesid, nii et kurta ei saa. üks mu lemmikuid Marlow-lugusid vist.